Väga naiselik on naistepäeval pilku heita viktoriaanliku ajastu toretsevasse maailma.
19. sajandi rõivad olid väga naiselikud, kuid üleküllastunud.
Sajandi alguses oli moes suur dekoltee. Kõige
sagedamini kanti lühikesi laiu varrukaid või ülalt drapeeritud pikki varrukaid.
Väga levinud oli kleitide kaunistamine erinevate, enamasti lillkirjaliste tikanditega.
Kaunistusena kasutati kleitidel
lipsukesi, linte, paelu ja pitse. Need olid ühevärvilised ja erksates
värvitoonides: punased, roosad, rohelised, sinised, valged, kollased. 1830 -ndatel hakati seeliku alläärt kaunistama volangiga. Naisterõivastuse üheks olulisemaks elemendiks oli sall - neid kanti väga erinevalt.
Rõivastust täiendasid kindad, mille pikkus
sõltus varruka pikkusest. Kingad olid väga lahtised ja madala kontsaga.
Taskurätt oli daamide
rõivastuse
juures oluline detail. See oli siidist või batistist, tikitud ja
pitsiga
ääristatud. Neid käsutati osavalt koketeerimisel. Ka härradel olid
taskus nn kavaleritaskurätikud. Nendega lehvitades püüti minestanud
daame meelemärkusele tuua.
Avara dekolteega kleitide juurde
kanti palju ehteid: pärleid,
kaelakeesid, ketikesi, medaljone, pikki
kõrvarõngaid, prosse, pandlaid, diadeeme, dekoratiivseid kamme,
rinnanõelu, juuksenõelu, sõrmuseid (ka kinnaste peal), käevõrusid.
Ehetest olid
kõige enam levinud kameed.
Ajastust inspireerituna valmisid viktoriaanlikud kõrvarõngad:
Viktoriaanlikust stiilist inspireeritud gooti 'choker' tüüpi kaelakee:
